Tornide väljak: Tallinna aiad
Oleariuse (1603-1671) reisikirjast [reisikirja viide: Olearius, A. Offt begehrte Beschreibung der Newen Orientalischen Reise, so durch Gelegenheit einer Holsteinischen Legation an den König in Persien geschehen. Schleswig, 1647] pärinev pilt on üks vanemaid, kus võib näha Tallinna linnamüüre ümbritsevaid aedu.
Tallinna kodanikud omasid juba keskajal linnaväravate ees viljapuu-, juurvilja- või humalaaedu. Valdavalt kasutati neid hooajaliselt. Sügiseti võeti neid ümbritsevad tarad ühiskarjatamise võimaldamiseks maha. Pildil ei ole küll enam Liivi sõja käigus hävitatud Roosiaeda Suure Rannavärava läheduses, kuid vaatel on kujutatud linnamüüride ette mere poole uue rahuaja kestel rajatud uued aiad, kus mitmes võib näha ka hooneid.
Linnamüürist väljaspool asuv aiamaa kuulus sageli kokku linnas sees oleva majaga.Omandades maja, sai linnakodanik enda käsutusse ka väljaspool linna asuva aia, kus võis kasvatada aedvilju või lihtsalt suveajal umbsest linnast pakku tulla. Jõukamate kodanike aiad kujunesid lustaedadeks, mida tähistavad ka laiavõralised lehtpuud. Kõrged plankaiad kaitseks meretuulte ja võõraste pilkude eest olid eeslinnades paiknevatele aedadele iseloomulikud veel 19. sajandil ja 20.sajandi esimesel poolel. Linna hoonestusalast väljaspool asuvate aiamaade kasutamise tava on aga veelgi kestvam, kuigi sellised aiad on nihkunud linna keskosast üha kaugemale.
Aedades kujutatud majad olid ilmselt puust. Kivihoonete ehitamine linnamüürile nii lähedale oleks olnud linna kaitse seisukohalt ohtlik, kuna piiramise korral võinuks neisse varjuda vaenlane. Seevastu on puidust maju lihtne enne vaenlase kohalejõudmist hävitada, et puhastada linnamüüri esine kõigest, mis selle kaitsmise keerulisemaks muudaks. Viimati põletati eeslinnad selles Tallinna piirkonnas maha Krimmi sõja ajal 19.sajandi keskel. Pärast Tallinna kindluse likvideerimist kasutati 1854.aastal hoonestusest tühjendatud alasid garnisoni kapsamaana.
Aiad, mida Oleariuse vaselõikel kujutatud, jäid ette 17. sajandi II poolel rajatud Skoone bastioni ehitusele. Kuigi bastioni ehitamist hakati Tallinna muldkindlustuste väljaarendamise projektis kavandama juba 1634.aastal, jõuti ehitamiseni alles pool sajandit hiljem. Aiad olid oma marjapõõsaste, viljapuude, lillepeenarde, lehtlate ning suvemajadega inimestele armsad ja sestap ei edenenud ehitustööd siin linnakodanike vastuseisu tõttu nii kiiresti kui mujal. Aedadest ei raatsitud loobuda, maju ja majandushooneid oli kahju lammutada. Vastuseis riigivõimude ja linna vahel läks isegi nii karmiks, et Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülem Dahlberg ähvardas linna kuninga viha ja privileegide kärpimisega. Lõpuks kuhjatigi kunagiste aedade kohale paekiviga kindlustatud muldvallid, millele juba 18.sajandi alguses istutati esimesed puuderead.
Tallinna linnamüürist läänekaarde jääv ala, mida hiljem Tornide väljakuks nimetati, jäi Krimmis sõjast saati lagedaks kuni alates 1896.aastast hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid. Laadaplatsi väljanägemine ei olnud aga kiita ning 1930-ndatel aastatel kujundati väljak avalikuks haljasalaks, kus ei puudunud ka lilled.
Andres Levald
maastikuarhitekt EAL