Kadrioru Pargi infopunkt-muuseum-raamatukogu

INFOPUNKT-MUUSEUM-RAAMATUKOGU

Avatud K-P 11-18

Pargi infopunkt-muuseum-raamatukogu asub keiser Nikolai I käsul 1828. aastal ehitatud Kadrioru lossi uues vahimajas, aadressil A. Weizenbergi 26/1. Kadrioru Pargi muuseum-raamatukogu asub hoones alates 2006. aastast ning siin saab tutvuda pargi ajaloo väljapanekuga. Siinses arhiivis säilitatakse pargi vanu plaane, fotosid, ajalehti, mälestusi jms. Erialaraamatukogu keskendub maastiku-, pargi- ja aiaarhitektuurile ning botaanikale ja aiandusele.

 Pargi muuseum kogub erinevaid parki puudutavaid materjale: plaane, fotosid, ajalehti, ajakirju, plakateid, mälestusi jpm.  Osa materjali on püsiekspositsioonis. Muuseumis korraldatakse ka erinevaid temaatilisi näitusi: fotonäitused, lillefestivali aiaprojektid, tutvustatakse pargis kasvavad roose jt. Oleme väga tänulikud, kui jagate meiega oma mälestusi Kadrioru pargist ja aitate täiendada meie kogusid.

Hoone teisel korrusel asub erialane raamatukogu ja lugemissaal, mis on avatud kolmapäeviti.

Kadrioru Pargi raamatukogu on erialaraamatukogu ja keskendub maastiku-, pargi- ja aiaarhitektuurile ning botaanikale ja aiandusele. Ühtlasi leidub teavikuid nende teemadega seotud valdkondadest, näiteks loodus- ja keskkonnakaitse, metsandus, muinsuskaitse jpm.
Raamatukogu loomiseks andis tõuke Soome maastikuarhitektuuri professori Tuula-Maria Merivuori (1947 – 2000) poolt Kadrioru Pargile pärandatud erialaraamatukogu. Sellele on liidetud Pargi enda raamatukogu ja annetused Pargi töötajatelt. Raamatukogu on täiendatud Eesti Hoiuraamatukogu vahetuskogu baasil ja uute raamatute ostudega. Raamatukogus on peale Kadrioru pargi materjale ka teiste Eesti parkide kohta. Samuti parkide kohta kogu maailmas.

Hoone ajalugu ulatub 1828 aastasse, kui keiser Nikolai I käsul ehitati lossiansambli ümberkorralduste käigus Uus vahimaja (A. Weizenbergi 26 tänavapoolne hoone). Korraldus uue puidust vahimaja projekti koostamiseks koos maja asukoha määramisega pargis anti arhitekt Ch. Meyerile (Christian Filippovitš Meyer). Kahest esitatud projektist valiti odavam. Keiser Nikolai I kinnitas projekti 1. augustil 1828 ja juba 15. novembriks oli maja valmis ning sisustatud.

Uus vahimaja ehitati senisest asukohast märksa kaugemale, kohakuti Merealleega lossi Alumise aia külgvärava juures. Vundamendi ehitamiseks kasutati kohapealseid suuri maakive, sokkel laoti tahutud paekivist. Trepikivid tahuti samuti paest, hooneesine terrass sillutati paeplaatidega. Seinad ja sarikad tehti pigitatud männipalkidest, rõhtseinad takutati ning vooderdati väljast tolliste männilaudadega. Ka kõik dekoratiivsed detailid valmistati männipuust. Katus kaeti raudplekiga.

Uus vahimaja oli väike ruudulähedase põhiplaaniga poolteise korrusega ehitis, mille lossi poole pööratud peafassaadi kujundas kolmeosaline avatud kaaristu. Peasissekäiguks oli kaaristu tagaseina keskel paiknev tiibuks. Fassaadiesist terrassi piiras puitbalustritest rinnatis.

Välises värviviimistluses rakendati Peterburis eelistatud kahe tooni põhimõtet – lubikarva hall ja valge.

Hoones oli eeskoda, kolm tuba ja pööning, kuhu viis väike sisetrepp tagaseinas, ning kaks käimlat. Alumisel korrusel oli kaheksa suurt akent, pööningukorrust valgustasid viis ümarakent. Tubade sisustus oli lihtne – ahjude kahlid toodi Tartust, siseuksed ja trepp värviti kollaseks, laed valgendati, seinad kaeti lihtsa värviga, enamik mööblit oli kasepuidust. Alates 1829. a on uus vahimaja märgitud kõikidel Kadrioru pargi kaartidel.

Aja jooksul vaesestus maja välisarhitektuur mitmete kujunduselementide poolest, kuid ikkagi oli see ainus stiilipuhas klassitsistlik hoone Kadrioru lossiansamblis.

1990ndail demonteeriti amortiseerunud vahimaja Eesti Kunstimuuseumi algatusel ja ehitati uuesti arhitekt Katrin Etverki projekti järgi, võttes aluseks hoone 1828. aasta välisilme, üles juba täiesti uutest materjalidest. Vahimajas tegutses kunstimuuseumi uue peamaja valmimiseni ehituse sihtasutuse kontor. 22. juulil 2006 avati hoones Kadrioru Pargi muuseum ja raamatukogu.