Kalamaja kalmistupark

Kalamaja kalmistupark asub Kalamaja asumis Tööstuse tänava ääres. Esimesed kirjalikud andmed ala kohta on pärit aastast 1561, kui sinna maeti umbes kaks tuhat Rootsi sõjaväelast. 1780. aastal ehitati uus barokne väravatorn. 19 sajandi algul, kui Tallinnas hakati majade eest eemaldama etikukive, võeti need Kalamaja kalmistul kasutusele hauatähistena.

1950. aastate algul Kalamaja kalmistu suleti, ala kavandati pargiks endise Kalamaja kalmistu kohale 1964. aastal. Kalamaja kalmistu­park, mille projekteeris AS K&H (töö tellis Tallinna Kommunaal­amet), rajati lõpuks 2009. aastal. Pargi rekonstrueerimise käigus viimistleti värava-kellatorni seinad, ehitati torni pargipoolsesse külge trepp, remonditi tugimüüre ja võlvkaare pargipoolne võre asendati sepisväravaga. Värava võlvkaare all on infokiosk, kus saab ülevaate kunagise kalmistu ajaloost, vaadata vanu pilte ja tutvuda maetute nime­kirjadega. Park on piiratud osalt kahe meetri kõrguse metallvarbaiaga, osalt sama kõrge puitlippaiaga. Parki pääseb kuue jalgvärava ja ühe sõidukitele mõeldud värava kaudu. Laste mänguväljak rajati värava-kellatorni lähistele, alale, kus ajalooliselt asus kalmistuvahi elamu. Parki ehitati kaks purskkaevu. Pargi rohealasid kaunistavad tulbid ja krookused, siin kasvab ka sillasid ja kuldtähti.

Maastikuarhitekti Andres Levaldi esitatud muinsus­kaitse eri­tingimuste kohaselt tuli arvestada Kalmistu­pargi teede­võrkude rajamisel ajaloolisi kalmistu­plaane, et uued teed ei kulgeks üle vanade kalmude. Kõrval­teede rajamisel tuli eelistada kerg‑ ja siirde­katend­teid ilma äärekivita, peatee võis olla kõvakattega. Lähtuda tuli vabakujulise maastikupargi kujunduspõhimõtetest, kaeved pargis peavad olema hästi põhjendatud.

Vanimate pärnade ja tammede vanus on enam kui sada aastat, pärnatüvede ümbermõõt on kuni 90 cm ja tammede oma 82 cm. Põlispuud säilitati ja täiendati põõsa­rindega. Enim kasvab pargis harilikku vahtrat, vähem on harilikku saart ja harilikku tamme. Võõrliikidest on siin peamiselt harilikku hobukastanit ning lääne- ja suurelehist pärna.