Rahvapark
1935 – 1940 peeti Eest Vabariigis pargi- ja
kodukultuuri taasväärtustamist kui iseseisvuse, eneseväärikuse ja teadvustamise
väljendamist riiklikult tähtsaks. Kavas oli Kadriorg ja seda ümbritsev ala
tervikuna kujundada kauni haljastusega meelelahutuslike ürituste korraldamise
piirkonnaks nn. rahvapargiks.
1934. a koos Kadrioru Komitee moodustamisega alustati kavakindlat pargiala planeerimist. Kuulutati välja konkurss. Rajamiseks võeti parimad lahendused, millega püüti luua Euroopa tasemel rahvuslike sugemetega rahvaparki. Töödega alustati 1935.a sügisel.
Park kujundati erinevas eas ja mitmekesiste huvidega inimestele kasutamiseks, mis ongi rahvapargi olemuse esimene kriteerium.
Kujundati Luigetiigi ümbrus vöökirjas peenra ja päikesekellaga (ristviited), ehitati noortepark, vabaõhu kontserdiplats kõlakoja, purskkaevu ja kiviktaimlaga (praegu roosimägi) ja Apollo plats skulptuuriga.
1934. a koos Kadrioru Komitee moodustamisega alustati kavakindlat pargiala planeerimist. Kuulutati välja konkurss. Rajamiseks võeti parimad lahendused, millega püüti luua Euroopa tasemel rahvuslike sugemetega rahvaparki. Töödega alustati 1935.a sügisel.
Park kujundati erinevas eas ja mitmekesiste huvidega inimestele kasutamiseks, mis ongi rahvapargi olemuse esimene kriteerium.
Kujundati Luigetiigi ümbrus vöökirjas peenra ja päikesekellaga (ristviited), ehitati noortepark, vabaõhu kontserdiplats kõlakoja, purskkaevu ja kiviktaimlaga (praegu roosimägi) ja Apollo plats skulptuuriga.