Eduard Vilde Muuseum
Tallinna Kirjanduskeskuse Eduard Vilde Muuseum asub endises lossi kastellaani majas. Kastellaani õu külgmised hooned – lossi aedniku ja lossi teenindajate majad – kuuluvad Presidendi Kantseleile.
Oma suurelt jaolt tänaseni säilinud väljanägemise sai Kadrioru lossivalitsejale ehk kastellaanile ehitatud maja 1835-36. aastal.
Eduard Vilde muuseum avati siin 1946. aastal. Hoones on säilinud mitmed algsed siseuksed, kahhelahjud, balustraadidega puutrepp jms. Terviklikult säilinud 1920. aastate interjöör annab ilmeka sissevaate Eesti 20. sajandi ühe menukama ja mõjukama kirjaniku isikliku maailma ja ajastusse. Muuseumi 2. korrusel tegutseb Kastellaanimaja galerii.
Kastellaani õu ajalugu algas aastal 1828, kui otsustati, et Kadrioru lossi valitseja ehk kastellaani, samuti aedniku ja lossi töömeeste jaoks tuleb püstitada uued hooned. 1832. aastal Peterburist Tallinna saadetud arhitekt Šašin tegi joonised ning 1835 – 1836 ehitati kolm puithoonet. Kolm fassaadiga Rohelise aasa poole pööratud puithoonet jäljendasid arhitektuuriliselt Kadrioru lossi: keskse peahoonega külgnesid sümmeetriliselt väiksemad kõrvalhooned, mida treppide asemel liitsid väravad. Suure ja nn väikse lossi sarnasust rõhutasid ka majaesise muruplatsi lilleparterid ja ümmarguse alusega purskkaev. Munakivisillutisega sisehoovis paiknesid puust hobusetall, tõllakuur, heinaküün, sahver jt abihooned.
Väliskujunduses tunnistavad hoonete astmelised viilud uusrenessansi mõjutusi. Interjöörid said lihtsa funktsionaalse lahenduse, kus vaid nn Hollandi ahjud omasid mõningat kunstipära. Välises värvilahenduses eelistati rohelist ja halli, ruumides valget. 1881. aastal toimunud remondi käigus värviti peahoone roosaks. Peahoone oli määratud kontori- ja eluruumideks kastellaanile. Neljatoalistest tiibhoonetest vasakpoolne oli mõeldud lossiaednikule, parempoolne majutas nn invaliidid ehk erusõduritest töömehed. Kastellaanimaja taha rajatud majandusõues olid tall-vankrikuur, köök, saun, oranžerii ja külalistubadega paviljon.
Esimese Eesti Vabariigi ajal haldas maja siseministeerium ja siin elasid riigiteenistujad. 1925. aastal otsustas valitsus kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele (1865-1933) maja koos aiamaaga. Sobiva maja asemel leiti pärast pikki otsinguid 6-toaline korter Kadriorus endise kastellaanimaja esimesel korrusel. Riigi kulul teostati selles kapitaalremont ja sisustati populaarse A.M.Lutheri vabriku mööbliga. Vilde kolis majja 1927. aasta lõpus ja elas siin surmani 1933.
Eduard Vilde muuseum avati juba 1946. aastal. Hoones on säilinud mitmed algsed siseuksed, kahhelahjud, balustraadidega puutrepp jms. Terviklikult säilinud 1920. aastate interjöör annab ilmeka sissevaate Eesti 20. sajandi ühe menukama ja mõjukama kirjaniku isikliku maailma ja ajastusse. Hoone välisfassaad renoveeriti 2015. aastal.
Tulekahjus kannatada saanud külgmised hooned restaureeriti 2009. aastal ja need kuuluvad Presidendi kantseleile.