Oranžerii

Põhja-Euroopa üheks kaunimaks pargiks peetava Kadrioru pargi serval, Luigetiigi lähedal valmis 2024 aasta lõpus uhke kasvuhoonekompleks ehk oranžerii. Praegune oranžerii on ehitatud peaaegu samale kohale, kus asus kunagine lossiansambli triiphoone.

Arhiividokumentidest teame mitut triiphoone projekti, samuti ka seda, mida seal 18.-19. sajandil kasvatati.
Esimesed andmed kasvuhoonete kohta Kadrioru pargis pärinevad 1724 aastast. Toonased kasvuhooned asusid tänase Jaan Poska tänava ja Rohelise aasa vahel. Seal kasvatati lilli Lilleaia tarbeks ning talvel hoiti potitaimi, mis suveks samuti Lilleaeda viidi.
Kasvatatavate lillesortide kohta on informatsiooni vähe – teada on, et kasvatati pojenge, tulpe, nartsisse ja muid lilli. Räägitakse ka pohla hekkidest.
Potitaimedest on nimetatud veel sidrunipuid, apelsinipuid ja loorbereid.
1754 aasta plaanidelt on näha, et Rohelise Aasa äärde on ehitatud Kadrioru lossi hoonestusprintsiipi arvestav kolmetine kompleks aednikumaja, kastellaani maja ja lossiteenijate maja. Sinna juurde kuulus ka aed.

1785 aastast pärinevad toonase Kadrioru kastellaani J. G. Teicherti joonised tänase L. Koidula tänava äärde rajatud kasvuhoonetest.
Need olid küll märkimisväärselt lihtsamad kui tänane hoone.
Kasvuhooned on kiirelt amortiseeruvad hooned ja neid remonditi ja uuendati pidevalt. Kõige vanemast perioodist on säilinud vaid üks paekividest otsasein, mis on tänases uues hoones ka eksponeeritud.

Praegune hoone on aiandikompleks pargi hoolduseks vajalike ruumidega – kompleks on kolmest plokist koosnev maja, nagu ka kõik teised lossikompleksi kuuluvad hooned. Ühes plokis on Kadrioru pargi aednike töö- ja olmetoad, kontori- ja koolitusruumid ning remonditöökoda. Teise plokis on talveaed ja külmaks perioodiks sisse toodud ilutaimede hoiuruum. Kolmandas plokis on kasvuhoone, kus hoitakse teisi eksootilisi taimi, mida suvel soovitakse parkides kasutada.

Maja on projekteerinud Arhitektuuribüroo Karisma, kes võitis esikoha 2018. aastal toimunud arhitektuurikonkursil.