Oranžerii

Põhja-Euroopa üheks kaunimaks pargiks peetava Kadrioru pargi serval, Luigetiigi lähedal valmis 2024 aasta lõpus uhke kasvuhoonekompleks ehk oranžerii. Praegune oranžerii on ehitatud peaaegu samale kohale, kus asus kunagine lossiansambli triiphoone.

Arhiividokumentidest teame mitut triiphoone projekti, samuti ka seda, mida seal 18.-19. sajandil kasvatati.
Esimesed andmed kasvuhoonete kohta Kadrioru pargis pärinevad 1724. aastast. Toonased kasvuhooned asusid tänase Jaan Poska tänava ja Rohelise aasa vahel. Seal kasvatati lilli Lilleaia tarbeks ning talvel hoiti potitaimi, mis suveks samuti Lilleaeda viidi.
Kasvatatavate lillesortide kohta on informatsiooni vähe – teada on, et kasvatati pojenge, tulpe, nartsisse ja muid lilli. Räägitakse ka pohla hekkidest.
Potitaimedest on nimetatud veel sidrunipuid, apelsinipuid ja loorbereid.

1754 aasta plaanidelt on näha, et Rohelise Aasa äärde on ehitatud Kadrioru lossi hoonestusprintsiipi arvestav kolmetine kompleks aednikumaja, kastellaani maja ja lossiteenijate maja. Sinna juurde kuulus ka aed.

1754. aastast pärinevad toonase Kadrioru kastellaani J. G. Teicherti joonised tänase L. Koidula tänava äärde rajatud kasvuhoonetest.
Need olid küll märkimisväärselt lihtsamad kui tänane hoone.
Kasvuhooned on kiirelt amortiseeruvad hooned ja neid remonditi ja uuendati pidevalt.

1905. aastal toimunud Kadrioru pargi hoonete inventariseerimise joonisel on näha ühepoolse kaldkatusega ja kivimüüriga oranžerii. Sellest perioodist on säilinud üks paekividest otsasein, mis on tänases uues hoones ka eksponeeritud.

Praegune hoone on aiandikompleks pargi hoolduseks vajalike ruumidega. Kompleks on kolmest plokist koosnev maja, nagu Kadrioru loss ja ka kõik teised lossikompleksi kuuluvad hooned. Ühes plokis on kasvuhoone, kus külmal ajal hoitakse eksootilisi taimi, mida suvel parkide haljastuses kasutatakse ning aednike töö- ja olmetoad. Teises plokis on talveaed ja konverentsiruum toataimede, õhutaimede ja sambakollektsiooniga. Kolmandas plokis on kontoriruumid ja garaaž suurematele masinatele. Hoone keldris on laoruumid tööriistadele ja masinatele.

Maja on projekteerinud Arhitektuuribüroo Karisma, kes võitis esikoha 2018. aastal toimunud arhitektuurikonkursil. Oranžerii avati 5. detsembril 2024.

Arhitektid: Kai Süda, Risto Parve (Karisma arhitektid) / kaasa töötasid Heldi Jürisoo, Marju Tammik
Sisearhitektid: Helen Oja, Raul Kalvo, Lauri Läänelaid (Inphysica)

Muinsuskaitse ameti 2025 aastaauhindade jagamisel tunnustati  Kadrioru pargi oranžeriid kategoorias "Uus ajaloolises keskkonnas".

Talveaeda koos konverentsiruumiga on võimalik rentida ürituste korraldamiseks. Lähemalt ruumidest saab lugeda siit.

Hinnapakkumist saab küsida aadressil: kadriorupark@kadriorupark.ee