Jaapani aed

2011. aastal alustati Kadrioru Kirdetiigi ümbrusesse autentse Jaapani aia rajamist. Töid juhatas nii Jaapanis kui ka Euroopas tunnustatud aiakujundaja Masao Sone.  Lähtuti Jaapani aia filosoofiast, kus kesksel kohal on elu ringkäik ja looduse väljendusrikkus. Aed on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude. Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval väga olulised elemendid. Kivide paigutus, neile vaatajapoolse õige külje või lameda astumiskoha leidmine on elementaarne. 

Masao Sone püüdis kivide paigutusega järele aimata Tallinna vanalinna katuseid – püstisemad meenutavad kirikutorne, madalamad viilkatuste sakke. Kivist sillad on Jaapanis valmistatud ning siin taas kokku pandud. Algselt olid aeda ette nähtud ainult jaapani taimed. Eesti kliima oma pika ja heitliku talvega on neist paljude jaoks problemaatiline ning mitmed taimed tuli asendada meile sobivamatega. Igal aastaajal on siin oma pilgupüüdjad: kevadel õitsevad kirsid, suve hakul rododendronid, suvel iirised ja võhumõõgad, sügisel võluvad vahtrate värvilised lehed. Jaapani aias on inimene iseendaga. 

Siin ei lärmata, spordita, sõideta jalgrattaga ega jalutata lemmikloomi. Talveperioodil on enamasti jaapani aiad suletud.

Jaapani aia rajamine võeti Kadrioru pargis ette mitmel põhjusel. Esiteks vajasid Kirdetiik ja pargi kaugeim nurk korrastamist ning samas oli vaja midagi erilist, et jalutajaid Luigetiigist kaugemale meelitada.
Eesmärgiks oli luua tõeline jaapani aed, mitte aed jaapani aia ainetel. Seepärast pidi kujundajaks kindlasti olema jaapanlane.
Aiakujundaja Masao Sone on pärit Kyotost, õppinud aiakujundust Tokyos ning oma aednikust isalt. Masao Sone on omal alal tunnustatud nii Jaapanis kui ka Euroopas. Tema firma hooldab mitut olulist ajaloolist jaapani aeda.

Jaapani aed toetub filosoofiale, elu ringkäigule, samas ka looduse väljendusrikkusele. Väikese hundikuristiku looduslik veelang, kivirikas astang ning olemasolev tiik pakkusid jaapani aia kujundamiseks häid eeldusi. Lisaks ka suurte puude olemasolu.
Aed on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude. Kulgemine, mõtisklus, loodusesse süüvimine on tegevused, mis ei eelda pinkide paigutamist aeda. Samuti puuduvad jaapani aias valgustid. Peamisest jalutusteest saab vahelduseks põigata kõrvale astekividest teeradadele.

Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval väga olulised elemendid. Kivide paigutus, neile vaatajapoolse õige külje või lameda astumiskoha leidmine on jaapani aias elementaarne. Masao Sone püüdis kivide paigutusega järele aimata Tallinna vanalinna katuseid – püstisemad meenutavad kirikutorne, madalamad viilkatuste sakke. Jaapanis valmistatud ning siin taas kokku pandud on ka aia kivist sillad.
Tänaseks on tehtud enamus istutusest. Algselt olid aeda ette nähtud ainult jaapani taimed. Eesti kliima oma pika ja heitliku talvega on neist paljude jaoks problemaatiline ning mitmed taimed tuli asendada meile sobivatega. Igal aastaajal on siin oma pilgupüüdjad: kevadel õitsevad kirsid, suve hakul rododendronid, suvel iirised ja võhumõõgad, sügisel võluvad vahtrate värvilised lehed.

Jaapani aias on inimene iseendaga. Siin ei lärmata, spordita, sõideta jalgrattaga, jalutata lemmikloomi. Talveperioodil aedu ei külastata – enamasti nad talveks suletakse.

Jaapani aia ametlik avamine oli 31. juulil 2011, mil jõudis lõpule aia rajamise esimene etapp. Aed peaks lõplikult valmima 2018. aastaks.

Tutvu Jaapani aia kodukorraga.
Jaapani aia kujundusest saate lugeda lisaks Dagmar Kotli kodulehelt.