Kadrioru Pargi loomislugu

Vallutanud Põhjasõjas Eestimaa, ostis Peeter I aastal 1714 viis Lasnamäe nõlva alust Rootsi-aegset suvemõisa. Astanguline ala ja euroopaliku linna ning mere lähedus tekitasid soovi rajada siia suveloss [lossi- ja pargiansambel].

22. juulil 1718 on tsaari välipäevikus kirjutatud: „Valitseja oli oma linnataguses majas, mõõtis kohta lossi vundamendi ning pargi jaoks, mille tarvis oli Peterburist kaasa võetud arhitekt Michetti“. Ligi seitsme aastaga rajati umbes 1/8 omandatud alale kõige suurejoonelisem ja stiilsem barokne lossi- ja pargiansambel Eestis. Kahjuks ei realiseerunud reformaatori kõik suurejoonelised ideed täielikult tema varajase surma tõttu 8. veebruaril 1725. Pargi merepoolset osa on täiendatud 1897.a. Riia aedade ja parkide direktori G. Kuphaldti poolt vabakujundusliku pargi põhimõtete järgi. 1930ndatel rajati baroksest pargist lõuna poole rahvapark Luigetiigi väljaku, noortepargi, kiviktaimla ja kõlakojaga. Samuti ehitati lossi lilleaia taha Eesti Vabariigi Presidendi administratiivhoone/ kantselei ja rajati aed. 1990 moodustati Kadrioru pargi majandamiseks eraldiseisev asutus ja alustati pargi korrastamist ning renoveerimist: taastati Mere ja Kaarna allee, kujundati roosimägi, projekteeriti uuesti noortepark ja muud objektid. 2011 valmis pargi uusim osa – Jaapani aia I etapp.

Kadrioru pargis on võimalik näha 18., 19., 20. ja 21. sajandile iseloomulikke pargikujundusvõtteid ja lisaks Euroopa pargi- ja aiaarhitektuuris moodi läinud Jaapani aeda.